rebast nägin

Meil siin lõunas on juba paar päeva täitsa lõpp kui ilus väljas olnud. Leevikesed puuduvad veel pildilt vaid ja Rutsi surematute sõnade järgi ka paaris hüppavad jänesed, et Hallmargi piltpostkaart täiuslik oleks.

Ah eeniveis, ma onju öisel aal jooksen termostassiga läbi linna neli korda nädalas. Nüüd enam mitte nii öisel, sest peale seitset juba kisub heledamaks. A täna ma nägin täitsa päris rebast üle Tähtvere tänava jooksmas. Jõe poole. Just enne Marjat kummitas üle tänava. Läks lihtsalt nii kiiresti ja vaikselt, et oli nagu kummitus. Loomulikult pidin seda vastutuleva jalakäijaga jagama, kes eemalt tuli. Ja loomulikult pidin ka bussis sellest rääkima. No ja üks õpetaja ikka kärpis pisut mu entusiasmi, sest ta oli mõne aja eest hommikul kuue aegu rebast üle Võidu silla jooksmas näinud.

Aga see rebane siiski. Nägi teine päris kobe välja. Viis mõtted kohe libarebastele ja kooljatele. Üliõpilasi on ju meil sealkandis ohtralt ja raamatus nad ikka üliõpilaste juures käisid...

Lumi

Mingil hetkel, kui see suur lumi hakkas maha tulema, võtsin arstikabineti ukse taga lugemiseks raamatu "Lumi". Enne ma olin seda alustanud, aga miskipärast ei läinud edasi. Selgus, et ju siis oli vale aeg. Seekord läks ikka nobedamalt, eriti siis, kui töö jäi ära, sest elektert ei olnud. Vahepeal lumi sulas ära ja "Lumi" hakkas kaotama oma võlu. Ja nüüd, kus vaevu neli korda kümme lehekülge viiesajast veel lugeda, tuli jälle päris maagiline sadu. Huvitav, kas on veel mõni sobilik raamat käepärast, või sukeldun filmidesse?

Business or pleasure?

Elan nüüd Supilinnas ja pole veel sekunditäpsusega välja arvestanud, kui kaua teatud kriitiliste vahemaade läbimisele kulub. Seetõttu jäin täna ka töötaksost maha. Aga egaš midaghišt. Üritasin rahuneda, vältida igati vihastumist, mis teadupärast lühendab eluiga ja jalutasin kohvitermostassiga bussijaama poole. Bussijaamas nägin Andra Veidemanni. Pärast loomulikult, kui see Andra minuga sama bussi peal oli, selgus, et Andra see küll ei ole. Aga peale selle sain bussijaamas elukasuliku diili. Ulkomaalane tahtis osta piletit Tallinna (ovioosselt lennujaama), aga pilet osutus kallimaks, kui tal kohalikku raha oli ja kaardimakset ju ses kohas teostada ei saa. I can't believe it! Bus's leaving in ten minutes! Could anybody change euros? (pöördudes ootesaali poole) -I could (siinkirjutaja). Sain kahekümne krooni eest kaks eurot:) Johhaidii.

Tegin teise plogi

No juba kolmanda, kui Portugali oma ka plogiks lugeda. Seda saab lugeda siis, kui saadad mulle vastavasisulise mulle arusaadava kirja minu meilile, mis on minueesnimi.minuperekonnanimi@gmail.com ja kui saadadki täpselt sellisele aadressile, siis ma tõesti ei oska aidata. Sosistage pin.

Vaat nii.

Ahjaa, aadress ka. Kui juba ebaoriginaalsus siinkandis popiks on läind, kuis siis minagi: http://mellaomaelust.blogspot.com/

Tasuta alkohol----lemmikjook

Your result for The Are you a Gold Digger Test...

Bill Passer

You have your feet on the ground with money, but you will never pass up the opportunity to eat for free. People like you aren't greedy enough to be caught....You will probably marry an engineer or lower...to ensure your own security in the future. A bit more practise and you could probably score yourself a Doctor or someone with some entertaining personality.

Take'>http://www.helloquizzy.com/tests/the-are-you-a-gold-digger-test">Take The Are you a Gold Digger Test at

Võib juhtuda, et ma nüüd mõnda aega ei kirjuta. Aga võib ka juhtuda, et seda lehekülge saavad edaspidi külastada ainult kutsutud külalised. Sest tundub, et ma nii ikka kirjutada ei oska, et keegi haiget ei saaks. Ja tegelikult ma ju ei taha enda lobasööstudega pahandusi tekitada.

Praegu ma näiteks tahaksin kohe väga pursatada siia emotsioonid, mis tekkisid hommikul autos telefonikõne ajal ja järel. Kõne ei saanud vastu võtmata jätta, aga samal ajal manööverdasin parajasti Annelinna piirkonnas ja kellaaeg oli ummikune. Praegu mul on selline mulje elust, et vanaema ikka ei taha, et ma tema hooldajaks hakkaksin (kuna ma lihtsalt lähen kolmeks päevaks minema ja neist kolmest lähisugulasest, kes ka lähedal elavad, ju ei piisa), küll aga tahab mu korteriomanik, et ma tema hooldajaks hakkaks. Elame-näeme.

Ändikäpp

Mull' tundub, et ma olen suhtluses saamatu. Võib täitsa olla, et ma olen oma ammetisse nii sisse elanud, et mu arust tuleb alati kõik täpselt täpselt selgeks teha, millal-mida-kuidas ja mis kõige tähtsam---kas ikka. See kas on kõige olulisem. Kas ikka toimub. Kus ja millal ja peenemaid detailuškaid saab selgitada veel üle, aga kas ikka on kõige kõige tähtsam. Nõnnamoodi olen juba sattunud arusaamatustesse vähemalt kahe inimesega. Sest ma kipun topelt- ja ka tripeltplaneerima oma tööst-vaba-aega.

Mnjah, ei teagi, kus siis see väljapääs siin on.

Aga muidu, minust rääkides, hehhehhee, olin maal kaks päeva. Täna olen ka ja oksatustan astelpajumarju. Mul on oksad ja marjad tuleb neist okstest eraldada. Lisaks on mul kollane miniämber männiriisikaid täis. Need tahaks purki suruda koos äädika jmsga. Riisikad sain eila metsast. Metsas oli mõnus nagu peaaegu alati, ilmaga ka vedas konsidering, st et pussnuge ei sadanud ja tuul ka ei lõiganud. Põnevamatest kuuldud (ja seejuures ära tuntud) metsahäältest võib mainida ruigamist. See ei tähenda, et mets vaikne oleks olnud. Oh ei, oh ei, lihtsalt ma ei tea ju, kas viuuu teeb parajasti hiireviu, tuuletallaja või pasknäär. Mis teha, oh häda! Isa ikka ütleb, aga mulle vat ei jää meelde selline info.

Võtsin oma seebikarbikese ka kaasa ja tegin ohtralt egotripipilte. Feissbukis võin nüüd nädal otsa iga päev prõufailipilti muuta.