Tagasi koju

Njah, läbi siis sai ikkagi. Minu jaoks. Rahaliselt ikkagi vist jäin plussi, ehkki reisisin palju (kaks korda siis) ja ei hoidnud end yldse tagasi, kui söömiseks läks. Söin aina reilu kauppa (ehk öiglase kaubanduse) tooteid ja siis näiteks speltamyslit riisipiimaga vöi kaerapiimaga. Riisi oma on parem, selle nimi on rice dream ja see maitseb nagu piim pähkliga vöiks maitsta. Kodus lihtsalt pole ju vöimalik siukseid asju syya. Siis, nagu öeldud juba, söin ohjeldamatutes kogustes jäätist ka. Ja muud hääd-paremat. Ja ostsin meeripoppinsi kingad. Vöi lihtsalt vanainimese kingad:)

Nyyd olen Helsingis, kylas Jarnal. Teda ennast kodus pole, nii et hiirel on pidu. Ja nyyd ma lähen välja koos oma tulevase eksabikaasa Pasiga. Eelmisel aastal ta minu arust yldse ei suhelnud minuga, aga vahetult enne lahkumist andis oma meili, et kui mul kunagi on soov tulla Helsingisse koos söpradega pidutsema, siis ta annab oma korterivötmed ja voodilinad  jne. Ega ma seda suurepärast vöimalust ei kasutand, aga mötlesin, et kyllap ma Helsingis siis tagasiteel ööbin tema juures. Aga nyyd ta hoopiski arvas, et must vöiks saada ta eksabikaasa. Alul oli jutt paaritunnisest abielust, a siis see kujunes hoopiski paarikymneaastaseks. Seega, otsustasin ööbida pigem Jarna juures, aga egopuustimise möttes minna välja taga ikkagi.

Nyyd lähengi. Lobamokk nagu ma olen, tahan kirjutada ka Turkkust ja Fabriziost, kes on imeline lihtsalt, feissbukki on ta laadind must nyyd hulga pilte, mu söbrad saavad kaeda.

Aga praegu tuleb lihtsalt minna ja köik.