Eilse päeva näitel sai selgeks, miks ma ise kuskile ei jõua.
Pärast kuuetunnist und ärkasin kell pool seitse. Linna tagasi jõudsin alles kell pool viis. Baaba Rita olla Eestimaal(ehkki mina teda küll telefonitsi kätte pole saanud), sellepärast käisin ära kosmeetikumide poes ja kommipoes, et Ukrainasse Päivile nänni saata.
Endale ka vaja süüa osta. Lõppeks olid mu kandekotid päris rasked ja raha palju vähem kui enne. Pikendusjuhtme ostmise jaoks peab vist hoopis ehituspoodi minema, sest kaubamajas ei anta seda.
Koju jõudsin väsinult ümmarguselt peale kuut. Vahtisin alguses niisama lakke, aga siis otsustasin ikka pikali visata. Kaheksani. Uniselt jõudsin lõpuks üheksaks ka vanaema juurde. Millegipärast käin ma pea iga päev oma raske puudega vanaema juures, mitte näiteks Külli juures, kes elab umbes sama kaugel. Mis teha, moraalne kohustus. Kümneks tulin juba koju, vaatasin keskmise toa elukaaslase ja ta sõbraga filmi "Innocence" lõppu. Lõppu ei olnudki. Tüdrukutel oli väga kahju, et nad olid selle filmi peale oma aega raisanud.
Siis helistasime skaibist Krimmi-Päivile. Olin just esimest korda skaibi-krediiti ostnud ja kohe poole rääkisin ära. Aga tore oli.
Siis vahtisin veel niisama ja hakkasin magama sättima, aga selgus, et ohhoo, Brjusseli-mees ka skaibis. Nii jah, lõpuks saingi pool üks magama ja pool seitse täna hakkas Coldplay laulma, mingi fix you laul.
Ja täna tõotab üsna samasugune tulla, selle vahega, et poodi ma küll ei kavatse minna.
Vat, kusjuures ei jõudnud teha enam-vähem midagi asjalikku. Ja seepärast tulebki tulla hoopis mulle külla, sest mina vist käin küll ainult vanaemal külas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ma ka aru ei saa miks sa kunagi tiigi tänava teise otsa ei jõua. Aga vähemalt on lohutav teada, et sa pole käinud seal vahepeal ukse taga kopsimas kui mind kodus pole. Ja puid mul tõesti ei ole, küll aga triikraud. :D
njonii, mo meelest on see teatud tõug inimesi, kes suudab teistel inimestel regulaarselt kylas käia ja sotsiaalset ämblikuvõrku ülal hoida. Minul on näiteks väga suur puudus kogu aeg sõbrakestest, aga nende olemasolevategagi seal pealinnas ei suuda kohtuda, tartu omadest rääkimata.
aga need inimesed on teinekord need "normaalsed" ja minu meelest on nende staatus intangibly far.
ehk joppab ja näeme... ma elvandis aige muide, vbolla kuni laubani lausa...
tohoh, ruts, sina siin vei? elvandist muide ma saan kogu aeg apdeiti, kui vaid tahan, sest liis kuresoo käib mul tihti külas, tegelt pigem vist meelil ikka. aga kui tartu roomata jõuad, tule läbi, kauburi juurest ainult kaks sammu elan ma.
Postita kommentaar