Praegusel hetkel ei ole kõige toredam mina olla. Ausalt öeldes on praegu mina olla üsna nutune. Aga kuna ma keegi teine olla ei oska, siis läheb vist nutuselt edasi ka. Kodu poole vantsides( juba üheksaks jõudsin koju, tööl olin terve päeva) korra kaalusin jooksma minekut, et äkki siis saab sellest viha- ja nutuklombist lahti, mis kurgust varvasteni must kinni hoiab. Aga siin oli jällegi igast magustisi, nii et võtsin hoopis magusaid mõngleid, šoksi ja küpsise ja veel šoksi ja palju, ja juba tekkis mõnus pohuistlik rammestus, ehkki klomp pole vehkat teinud.
Mille pärast ma siis tige olen jälle? No võite arvata, kelle pärast.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar