Päriselt tagasi

Nii hea on kodus olla. Kohe tõsiselt! Ei ole üldse viimase korra tagasisaabumise mõru tunnet, mil kohe tuli hakata tegelema probleemidega. Hoopis hästi hea oli. Tulin ja kohe embasin tugevasti kõiki. Keskmise toa elukaaslast embasin ja läksin vanaema juurde(kus veetsin vana hea kombe kohaselt kohe tubli kaks tundi) ja teda embasin ja teise vanaema juurde läksin ja teda embasin ja siis läksin lapsevanemate juurde ja embasin isa kohe väga tugevasti(oh, seda oidipust küll) ja peaaegu hakkasin nutma ja siis rääkisin isaga juttu tükk aega ja isa arvas ka, et kõige parem väljamaalkäimise juures on ikka tagasitulemine.
Nii hea on jalutada Veski tänavat mööda ja hea, et lumi krudiseb nagu aus lumi peabki krudisema. Kodus on hea olla. Mulle kohe õudselt meeldib.
Ja muide, nüüd on siinne salong ka avatud uueks pimedaks(aga meil on soe, väga soe) hooajaks. Peamiseks artikliks, mida saab, on endistviisi tee, aga sest pole midagi, aeg-ajalt on mul süüa ka ja kohvipaki kavatsen soetada, võin saladuskatte all soistada.
Ja kuna mul on vist praeguste andmete järgi umbes neli üks kolmandik lugejat, siis ma pean ütlema, et ootan Teid väga omale külla. Ja emban. Vähemalt selle nädala jooksul saabujaid.