Käisingi ära

Juba olengi Ikeast tagasi. Täiesti iseseisvalt üksinda käisin seal ja see on ka ehk see põhjus, miks mul seal väga tore ei olnud. Algas kõik kenasti, jõudsin ilma igasuguste seiklusteta pärale, kusjuures olin ennast kohe väga ilusaks teinud. Ootuspäraselt suur maja. Üleval oli näitustesaal ja söökla, all sai kõiki neid asju panna ostukotti või -kärru. Ja siis oli all veel Rootsi nänni pood, sealt sai külmutatud lihapalle ja snöre komminööri ja piparkoogitainast ja glögi ja mustikasuppi ja põhjapõdrasinki ja muud sarnast osta.
Pole midagi öelda, suur pood on. Ja kui see pood kodumaal ka oleks, ma käiks vist küll tihti. Aga nüüd üksinda seal rallida võõral maal, saapad hõõruvad, kellegagi oma rõõmu huvitavatest toodetest jagada pole, ehkki huvitavaid tooteid kahtlemata jagus, hmm.... Ja lisaks ei hakka ma ju omale voodikatet ostma siit ja seda Tartusse Tiigi uulitsasse tassima. Ega ka mitte midagi muud eriti. Niisiis soetasingi ühe lauajala(mis oli tellimus minu võõrustaja poolt) ja kaks asja, mille täpsemat funktsiooni siin selgitama ei hakka. Endale ma neid ikka vist ei jäta.
Pärast pikka kõndimist einestasin ka seal, sõin lõhekalaeinet, veel oli valida steigieine ja lihapallieine ja lasteeine vahel. Kohvi jõin ka. Üldiselt ilma söömata ma poleks elusast peast vist koju jõudnudki. Et välja saada, pidin jälle kogu poest läbi minema.
Aga nüüd olen kohal, ootan peremeest koju ja siis äkki saan Pireti käest laenata ketsid ja minna toidupoodi. Kõht on õnneks täis ja suurt ostusoovi loodetavasti ei tule.
Ja neljabal lähme Amsterdami. Külla.