insomnia

Täna öösel mind ründas unetus, või siis Mati unustas ära mu. Und ei tulnudki. Kuulsin kõike, mis majas toimus. Jaburalt kõlab, et lebasin kuus tundi voodis ja igav ei hakand, aga nii see oli. Kuus viisteist, kui raadio mängima hakkas, lebasin moepärast veel veerand tundi, aga siis tõusin suuremate raskusteta üles ja olen täna suuremate raskusteta ka oma tööülesannetega enam-vähem hakkama saanud. Ja suurem masendus on ka üle läinud.

See on erand, ma ütlen. See ei saa olla ju päriselt ka nii.