Kas sa katlakütja Mellat tead?

Minu ema räägib ikka (kui talle see parasjagu meelde tuleb), kuidas ta katlakütja oli Pälsoni tänava muusikakoolis (vei oli mõni muu asutus, aga me elasime seal keldris ja ema küttis sel majal katelt) ja kuidas see oli ainus aeg tema elus, kui ta oma mehest rohkem raha teenis.
Sellest ei teind ma juttu nüüd mitte niisama, vaid ikka kekkamise pärast. Paistab, et katlakütja keenid pole mitte mööda külgi maha jooksnud. Eila kütsin Võrus keskkütekatelt nagu ei midagi. Ja ültse mai saa aru, miks seda rohkem meestetööks peetakse, kui ometi on see palju-palju lihtsam kui nende kuramuste tavaliste ahjude-pliitide-kaminatega. Ei aja suitsu sisse, läheb ilusti põlema, ei pea valvama, kuni tukid on ja saab jälle ühe ukse või siibri kinni panna. Ainult väga väga tahmaseks õnnestus saada.