Nüüd paar viimast päeva olen ma üks suur äda olnud. Tegelikult eile esimene pool oli väga tore, meil oli maru tore koolitus koolis, Naaritsa-Tiina käis ja kõik kuulasid suu ammuli, kõik kuus tundi ka. Käisin ka veel lapsi uurimas ja õige kripsi raamatukogus asjalikku nägu tegemas.
Aga siis keeras ikka sinna vasakule ära. Koju jõudnud, avastasin, et mu veike sõber muvo, kuhu ma olin just laadind endale perliini pleilisti ja lisaks veel selle poolelioleva muusikateemalise viktoriini, ei andnud enam end näole. Täitsa kadund. Nagu vesi hane seljalt. Kohe ajas tuju subzerosse otse.
Nujah, ega midagi, tõin taarast oma viktoriini ära ja ärkasin täna hommikul varavalges, et viktoriini edasi teha. Avasin aga oma meilboksist failid ja puha, muudkui tegin ja tegin, kolme tunniga sain asja valmis ka, seivisin ja panin kinni. Hakkasin ära saatma ja siis selgus, et pole enam seda ega teist faili mitte kuskil olemas. Does not exist ütles ta täpselt.
Mnjaa. Läks närv mustaks. Käisin treeningul, närv ei läind heledamaks. Läksin siis tagasi ja hakkasin otsast uuesti pihta. Ärevus oli mäekõrgune. Aga tegin oma asja edasi ja jõin veel ära tassitäie suhkruvett, mille ma muideks valmistasin endale ise juba teist korda elus, enne on seda mulle valmistatud, ka vist kaks korda.
Suhkruvesi mõjuski imekombel, saabus raugus, rammestus ja ükskõiksus. Mõõõnuus. Leidsin ka viimase ärripotteri, nüüd on mul sõit mokas, sest muzooni kuulamist tuleb ju kuidagi asendada.
A omme ma lähengi Perliini. Hommikul käin treeningus ja pesen end puhtass ja siis lähengi minema. Olge muskad!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar