No saamisrõõm on ikka suurem kui andmisrõõm

Ma sain eile paki, täpsemalt maksilihtkirja, Hollandist. Jaaa, ma olin nii õnnelik, väga õnnelik. Palju õnnelikum kui siis, kui ma neile ise pakki saatsin. Eesti Post muidugi arvab, et kõik asjad, mis Hollandist saadetakse, on narkootikumid. Sellepärast olid nad minu paki nii ära kortsutanud ja läbi röntgendanud, et see oli katki läinud ja nad pidid ta ise mingi lolli kile sisse pakendama. Ja see suur imekaunis pilt Amsterdami sügisest oli täitsa kortsus. Vanaema juures triikisime ära, siis ei olnudki nii ull enam. Narkootikume pakis (enam) muidugi ei olnud, ainult legaalset natuke.
Uijah, mii sõu häppi.

Aga kui nüüd aus olla, siis murdis tati- ja muu tõbi ka meie terviseriiki sisse lõpuks. Alles teisipäeva õhtul avastasin mõjuva dopingu--astelpaju (oma väikeste valgete kätega nopitud) plenderdatud, suhkur ka sees (muidu ma läheks näost täitsa krimpsu) ja Eerika Pauer tulebki kohe kohale, kui siuke jõujook endal kõrist alla kallata.

Ja mul on kuri kahtlus, et need Momo väiksed hallid mehikesed on mo elu üle võtnud, sest mul pole üldse enam aega ega ka kontrolli enda aja üle.