uudist polegi

Kirjutan siin lihtsalt järjena eelmisele loole, et läksin siis koitsa, vaatasin peeglisse, otsustasin pea ära pesta, tegingi seda ja kell kuus olin juba pikali teki all. Ja kui kell seitse hakkas raadio mängima, sain täiesti ühemõtteliselt unesegasena käsikaudu fööni otsida ja juukseid kuivatama hakata. Täiesti uus elamus mu jaoks--ärgata hommikul ja juukseid kuivatada.
Rohkem tol päeval midagi erilist polnudki, võib-olla ainult see kolmsada grammi mannavahtu, mis ma ostsin Rimist(ausõna, ükskord hakkan ise ka meisterdama mannavahtu, aga seni, Rimi oma on kõige parem) ja korraga pintslisse pistsin.
Ja reede õhtul üritasin õppida, aga läksin sellest nii elevile, et kell kaks pidin minema tsavoodi ja seal totralt rõõmsa näuga vahtima(väikse tantsupausiga küll, aitäh Tõivule siinkohal), kuidas pidu käib.
Ega muud uudist polegi. Tahaksin minna praegu hoopis emaga Taisse, aga ta ei võta mind kaasa. Ilmselt ma pole siis isale nii väga närvidele käinud, et ta mu oma kulu ja kirjadega hästi kaugele ära saadaks.