Kesäloma

Noh, suvepuhkus on ikka suvepuhkus. Nii hea meel, et eile ikka pulma jõudsin. Enne nägin veel unes, et ei jõua. Ja et mu tulevane eksabikaasa on mu peale pahane, seda ka nägin samas unenäos, muideks.

Kusjuures, ma mõtlesin, et päris minu-minu sõpsidest oli see esimene pulm üldse. Enne olen käinud täisealisena kahes sugulase pulmas, ühes korbipulmas, ühel lihtsalt laulatusel, ühel lihtsalt registreerimisel, ühes pulmas kaaslasena ja siis veel kursaõe/ak. tütre pulmas. Savi seitse, kui nüüd ei saand kõiki kirja, aga see pulm nüüd eile oli ikkagi kõikse-kõiksem. Minu jaoks vähemalt. Kõige rohkem mõnusaid-häid sõpru oli, kõige vabamalt sai olla ja muu ka kõik klappis. See, et ma nutta lahistasin, üldse ei loe. Seda ma teen igas pulmas. Ma üldiselt nutan ka nutufilmide ajal (noh, Titaanik ja I am David ja siuksed nutukad) ja matustel talvel mul olid ikka korralikud nutuhood, üldse ei saand pidama. Ma nutan aeg-ajalt, aina harvem ikka, ka siis, kui tunnen, et minu osakond on üks kole koht. Ehk vahest ka siis, kui mul on endast kahju. Ja vahetevahel on mul ka neist lastest kahju, kellega ma paratamatult kokku puutun. Siis ma nutan ka natuke.

Nii et üldiselt on vist nüüdseks selgund, et silmad on mul vesise koha peal.

Täna käisin ma postimuuseumis. Jalanõud hõõrusid, sellepärast ma panin hoopis lotte-margiga puslet kokku. Ja nüüd olen hoopis Lembitus ja ootan pesu. Ja kilmoorid magasin maha. Lugesin telelehest, et seda osa jubedalt tahaks näha.

Aga, homme lähen Talna, ja teisipäeval Hiidu. Lennukiga, voh!