Kes palju teeb, see eriti rohkem ei jõua ka

Mõtlesin järele proovida selle üldsuse poolt heaks kiidetud kõnekäänu, et kes palju teeb, see ka palju jõuab.
Eile, ärkasin vara-vara(nagu tavaliseltki), käisin ära tööl, saabusin linna, jalutasin Kaubamajja, ostsin Euronicsist patareisid ja Toidumaailmast kooki ja teed, väljast lilli ja rühkisin mäest üles vanaema juurde. Seal sai süüa, juttu rääkida/kuulata ja järsku oligi kell kuus ja tuli minna kõrvalmajja keeletundi, mis kestis kaks tundi. Seejärel tuli minna tänava teise otsa ära viima viimase reisi kräämi, Feenoksisse, koju rahakoti järele, Feenoksisse, Taarasse, kust tuli üles otsida fotosid, raamat "Väike prints", natuke süüa varastada ja pool tunnikest skaipida, Krimmi-Päiviga sai ka paar minutit rääkida. Selle peale oli kell juba saanud pool üksteist ja aeg oli seada sammud kodu poole.
Plaanisin jõuda valmis tol päeval veel vähemalt kolme tundi nõudvaid asju, aga nagu selgus, siis organiseeritud pidev tegutsemine tegelikult ei garanteeri üldse, et nende asjadega valmis ka jõuad.