vääga edukas ennelõuna

Tänane edukas ennelõuna algas juba eile õhtul, kui peale kino hilisõhtul koera autosse toppisin ja maale sõitsin. Täna ärkasin täitsa üksi maal üles ja läksin tööle, kus ma värvisin oma ruumi aknaid Potjomkini stiilis. Aknad said üllatuslikult ära värvitud juba enne ööd. Seepeale kohtusin ja transasin tervelt viite tuttavat, kes olid astelpajumarjade korjamise võimaluse peale kohalegi tulnud. Siis me korjasimegi, mu korilusvilumuses on veel arenguruumi, seda võib kohe kindla veendumusega öelda. Korjasime ära, tõime koera maalt ära ja väikse ringiga lõppeks vanemate juurde saabudes olen nüüd nii soss, et ainult magada tahaks ausalt. Ega midagi muud polegi uudist. Ainult et kirjutan seda juttu nüüd oma kalli Krimmi-Päivi heaks. Nii et sellepärast sellised väiksed või suuremad nilbused nagu minu üheülbaliste päevade kirjeldused siin edaspidi valitsema hakkavadki.