No kui sa arvasid, et ma olen hea ja tore inimene, siis arva uuesti. Nääq'äää (see on nüüd minu arusaam võrokiräkiilest)!
Ma olen tige nagu üks suuremat sorti vapsik sügisel enne surma või see emasvapsik, kes nii tige on, sest mehad kõik maha surid ja ta peab ise üksi pesa valmis ehitama.
Eilsest juba olen tige. Täna olen ikka veel tige. Miskipärast see tigedus mõjub pädagoogisoolikale jube hästi, lapsed on kukupaid ega oska midagi halba karta, a ma olen vist lihcalt konkreetsem ja konstruktiivsem kui muidu.
Tige olen ma sellepärast, et ma jälle sain tõestust sellele, et olen loll. Sellepärast on mul nüüd endast kahju ja mu arust võiks ma üldse sellele lollile tule otsa panna. Ja just tundus, et no akkab looma. A võta näpust!
Ja ma ei salli hetkel oma perekonda, oma elukaaslaseid (kuigi nad ei ole keegi milleski süüdi), oma elu ma ei salli praegu kohe üldse.
Ja kui kellelgi teisel läheb hästi/halvasti, siis ma nüüd mõnda aega (ehk seni, kuni tigedus Tibuuk lahkuda suvatseb) ei ole osavõtlik. Ärge tulge oma aega raiskama.
Hiljemalt kolmapäevaks kavatsen olla terve sellest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar