T6eline jaanipidu(n6rgan2rvilistele pole m6eldud)

Ja nyyd saangi kasutada v6imalust ja jutustada Teile, kallid-kallid s6brad, mis tegelikult jaanip2eval juhtus. No kui nyyd p2ris aus olla, siis ma ei saagi seda teha, sest m2llar on. Mul oli veel interkulturaalselt 6htult vanakest alles ja vahepeal mekkisin erinevaid kohalikke veine ja oli v2ga tore(st t2itsa normaalne), aga mingist jutustamise hetkest, kui olin yhes seltskonnas koos segase austrialanna Teresa(kellega me yyrime vist smardi v6i h22letame, aga igastahes s6idame Algarvesse) ja mingite kohalikega, kellest yks palus end Ivoks hyyda, vat enam ei m2leta. Olla tantsind vist, aga igastahes yhel hetkel tuli k6ik yles. 6nneks oli see k6ik rannas ja sellest polnud hullu, ainult piinlik-piinlik oli. Sanduletid j2id randa ja keegi k6nnib kuskil nyyd nendega ringi. Okse-hetke ma m2letan, see oli lihtsalt nii ere. Siis sain Hugo(kes on yks meie j2relvaatajaist) flip-flopid jalga ja mind talutati kodo. Talutamist ka ei m2leta. Hommikul oli mul maailma jubedaim pohmell, istusin tund aega dushi all, oksendasin aspeluutselt kogu sisikonna v2lja, mitte miski sees ei pysind(eriti m6nus oli aspiriini oksendada). T88le ei l2inud, sain esimese hoiatuse sellep2rast. Kui teise saan, siis v6etakse yhendust mu koduorganisatsiooniga ja tuleb suurem jama. P2eval magasin kolm tundi ja nyyd on juba peaaegu nagu inimene olla. K2isin s88mas ja j2tsin esimest korda toitu j2rele. Natuke imelik on kyll ikka veel.
Lisaks on mul ilge nohu. Aga no inimesed on t2itsa musirullid siin.