Sinna jäid minu õde ja vend

Ma käisin Tallinnas. Käisin laupäeva öösel kell seitse kaemas, kuidas lipp lehvima pannakse. Jõle külm oli ja täiesti arusaamatu oli akkorgide paiknemine ja üks eüsi lipp oli suisa roika otsa pistetud(ei tundunudki väga kohatu), aga muidu on ikka hää meel küll, et ära sai käidud. Ristike jälle kirjas ja hea kunagi lapselastele rääkida. Muidu rahvast oli täitsa ohtralt konsöörning. Tallinnas on koolilapsed kohe väga tublid, Sauelt peavad nad ikka juba kolme ajal vist tulema hakkama, et päiksetõusuks oma lipukesega ikka ilusti Toompeale jõuaks. Tegelikult mulle meeldis päris hästi, et seal Tallinnas sellist koolipatriotismi juurutatakse, kõigil oma pilotkad peas ja hoiavad uhkelt oma lippu, ehkki väikesed käed ei ole veel nii tugevad ja külm tahab vägisi näppe ära võtta.
Siis käisin veel öka diskol reedel ja oi-oi-oi, need Tallinna "üliõpilased", oi, need on ikka puhta hullud. Nemad vaatavad telekat vanalinnas miskises spetsiaalses saalis öö läbi, et kohe sealt otse öösel Toompeale tuterdada. Aga mulle tundus, et seal oli justkui mõne alkohoolse joogi käsi mängus, et seda ööd ikka mööda saata. Mina ka vaatasin natuke, aga niimoodi ikka ei saa, et üldse öösel sõba silmale ei saa. Siis poleks hommik üldse nii isamaaline olnud ju.