Klassikat

Niisiis, vahelduseks midagi klassikalist. Midagi elust enesest.
Laupäeval läksin bussiga Tallinnasse. Jõudsin kell üheksa kohale ka. Sõitsin trammiga sünnipäevale, mis toimus sünnipäevalapse juures kodus. Istusin seal terve õhtu diivanil kahe meesterahva vahel. Üks oli tore, tema oli ühe õudselt toreda tüdrukuga koos seal. Aga see teine jälle, no oli see alles mõnusa jutuga mees. Vaatasime Eurovisiooni. Ei kõlvand talle see ega teine. Ei lugu ega naised. No mis ma räägin, alla kahekümnesed kondised naised välimuse poolest ikka kõlbasid ka.
Mõtle, kui jube, kui ma oleks seal suuremates kogustes alkoholi tarvitanud(mida ma ausõna ei teinud) ja siis oleks näituseks siukse inimeselooma kõrval ärganud. Alkohol teeb ju sellised lihtsad inimesed nagu Saima puhta loomaks.
Ah, mis ma nüüd ikka fantaseerin nüüd.

Eile sõin siis koolis kanasuppi ja mannavahtu, täna jällegi kardulast, kastet, kapsast, salaadikut ja sealiha. Koitsa tulin, kõrvetasin poti põhja, sõin jäätist moosiga ja vaatasin midagi Hallmargist, midagi aru ei saanud. Siis kobisin ära koti peale.

Aa, eila külastasid Kosmosemutid Kivi, toimus teraapiline naerusessioon. Ja ei saagi siinkohal mööda orkuti tsiteerimisest: ma armastan oma sõpru. Oijah, pisarad tulevad kohe. Lõpetan ära.