Ergma Ene just valis kulli ja saabki vist rektoriks. Mulle täitsa meeldib.
Viimane sissekanne oli tõepoolest päris ammu, aga tegelikult polegi midagi erilist juhtunud. Pole ka millegi põnevaga oma pead vaevanud, peale selle, et mõtlesin välja pulmakutsete kujunduse. Selle mõttega pole ka midagi pihta hakata, sest pulmitumisplaane pole. Küll aga ründavad selliste plaanidega teised minuealised naisterahvad. Peale selle nad ka rasestuvad. Mis on ju tegelikult väga armas, aga mu toetusgrupp jääb aina ahtamaks.
Ullupööra kibelesin, ja ikka pean ära ütlema, et ma kolin Tähtvere linnajaost kuni järgmise korrani hoopis Karlovasse ja hakkan käima Selveri asemel hoopis haa-haa turul või siis tegelikult Rimis. Üksielamine pisut pelutav ju on, aga kakskümmend viis võiks juba olla selline vanus, kus üksinda elamine on täiesti loomulik. Ehkki minu arust oleks selline vanus pigem kaheksakend viis, kui ma täitsa peast segi olen. Loodetavasti.
Toidust ma kahjuks rääkida seekord ei saa, sest mind on karistatud isutusega. Söön küll, aga elamusi ei saa. Mitte miski ei maitse.
Küll ma järgmine kord, kui söögi- ja eluisu tagasi on, kirjutan midagi päriselt ka. See nüüd oli nagu elumärk või nii.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Tore, et jälle kirjutatakse. Haa-haa turg, jah...
Et siis, millal midagi päriselt ka kirjutatakse?
siis kirjutatakse, kui päike jälle põue poeb.
Kuule, djuud, palun tee mulle teene ja marsi sinna arvutiparandusse ja jaura nende peale yhtelugu nii umbes kymme minutit. Ehk ärkavad siis viimati veel oma talveunest ja toovad teile skaibi tagasi majja.
Päivi, tead, uudis: skaip tuligi Taarasse tagasi! Nüüd on sinu üleasanne ainult klapid pähe susata ja skaipi pugeda. Helle juba ootab kannatamatult. Ma ka! Alustagem veebikaamerasessioonidega!
Postita kommentaar