Metsaelanikud

Et eelmine post kukkus jama välja. Selle peale pidin kähku kirjutama seletuskirja, miks nii masenduses. Päikest pole juba poolteist kuud näinud. Ja nagu metsaelanik Jänes Laine ütleks, olgu see kuu siis enda sisse vaatamise kuu, olgu see andmise kuu, ja ärgu ta olgu lihtsalt ühe projekti kuu, olgu ta haaah, ma ei oska seda Jänes Lainet teha. Kuu! Keegi vist pole nagunii Kin-dza-dzaad näinud, nii et mis ma kuutan.
Tahan väljendada oma rõõmu kanali vh1 olemasolu üle, mis asendab suurepäraselt alo tv-d, mida digif*****teevee lihtsalt ei näita. Selliseid antiikesemeid pakutakse nagu East 17 ja Paula Abdul( jumala kobe naine oli ikka).
Lähen nüüd söön midagi ja siis pean varsti minema ööseks lapsi hoidma ja homme on Tallinna minek.
Ja lisaks pean ikka rääkima, mis õudne nina-püsti-inimeseloom ikka ma oo. Kui eile Martin helistas ja ennast tutvustas mu kauaaegse austajana, siis ma üldsegi ei ehmatanud, vaid küsisin viisakalt, missugusega neist on tegu. Selgus, et Martin tahab lihtsalt moosida mind Mikat ja Rikitikit hoidma. Ja mõjus. Lähen siis jälle külastan perekond Piprakesi.