Kuu! Kuu!

Määru hommikul teatas telefonis, et must on tekkinud uus kuvand, nimelt et jälle nähti mind, jälle purjus, jälle rebis mehi. See võiks panna ju kaaluma, kas mulle meeldib selline kuvand endast. Selle üle kahjuks ei viitsi juurelda, vähemalt senikaua, kuni hommikul ikka üksinda ärkan. Kas peaks midagi ette võtma? Huvitav, mis siis vana kuvand oli? Nähti mind, jälle kaine, jälle ei rebind ühtegi meest?
Eilsest võin rääkida niipaljukest, et oli tõeliselt kosutav õhtu. Enda arust küll eile mehi ei rebind. Alkoholi sai natuke tarbitud küll. Aga isegi ilma oleks tõenäoliselt olnud mõnus. Rääkida sain, nii hea on, kui saab rääkida sarnaste probleemide käes vaevleva hea sõbraga. Ja kellel on pealegi tunded. Täna oleks justkui endal ka tunded. Hea on olla.
Ja et natuke lõbusatest seikadest ka rääkida, siis Tõnissoni ühest möödudes arvas taksojuht, et võiks ju mõne noormehe mulle seltsi võtta, aga kui ma viisakalt keeldusin, siis ta leidis, et küllap nad on juba liiga palju joonud ja pole mõtet.