Kassipojad nüüd küll ei maga 16 tundi ööpäevas(kassidel muidu ei pidavat see mingi probleem olema ja seepärast ma nii tugevat hingesugulust nendega tunnengi), või siis oli see kass sündimisest saadik hoidnud kogu oma energiat selleks, et minu kulul terve eilse öö tõelise kassipoja kombel lõbutseda. Kuigi muidu oli loomake täiesti vastupandamatu, siis vastu hommikut muutus juba natuke tüütuks. Kui lihtsalt üks udusulepallike istub kõri peal, nurrub kõrvulukustavalt ja aeg-ajalt annab käpaga nina pihta. Kui tal õnnestub teki alla pääseda, siis on ju nii äge, et suur valge kere reageerib kohe sellele, kui natuke küünistada/hammustada. Ja nii öö läbi. Ja seejuures juukseid ta ei avastanudki.
Aga muidu ma jumaldan kassipoegi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
suur valge kere? kes sul seal teki all veel oli? mõni paks valge pealik?
paks valge pealik olen loomulikult ma ise. nagu teada, pole ma mõni habras miniatuurne neiukene, vaid ikka eesti naine, veoloom.
Postita kommentaar